Kui arvuti tuvastab voolu konkreetses vooluringis, saab ta aru, et juhtkangi hetkeasend nõuab vastava vooluahela aktiveerimist. Juhtkangi ettepoole lükkamine sulgeb "edasilüliti", vasakule vajutades suletakse "vasak lüliti" jne. Mõne konstruktsiooni puhul suudab arvuti tuvastada isegi diagonaalasendid, kui mõlemad lülitid on suletud (nt nii edasi- kui ka vasakpoolse käigulüliti üheaegne sulgemine tähendab diagonaalset liikumist vasakule ja edasi). Tulekahju nupp töötab samal põhimõttel: nupu vajutamine sulgeb vooluringi ja arvuti tunneb ära tulekäskluse.
See konstruktsioon edastab juhtkangi liikumist stenogrammil{0}}, käsitledes liikumist absoluutväärtustena, mitte peente variatsioonidena. Teisisõnu, see ei suuda eristada kerget edasitõuget ja täielikku edasitõuget; mõlemad edastavad sellele ainult ühe arvulise väärtuse, mis näitab edasiliikumist.
Mõne mängu puhul on see lähenemine hea, isegi laitmatu. Näiteks töötab see hästi Pac-Mani või Tetrise jaoks. Teiste mängude, näiteks lennusimulaatorite puhul on sellel disainil aga olulisi piiranguid. Järgmises osas õpime tundma traditsioonilisi analoogjuhtkangi kujundusi, mis suudavad tuvastada väikseid nihkeid.
